Esimesed katusemeistrid andsid eksameid kutse saamiseks

18. nov. 2016 08:02 in Uudised

15025189_1799891586935794_3928423274843708014_o

Lasnamäe Mehaanikakool koolitab plekk-katusemeistreid

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu (edaspidi: Katuseliidu) eestvedamisel on ametikoolidest tulnud esimesed aastase kutseõppe lõpetanud plekk- ja lamekatusemeistrid. Praktilise hariduse ja väljaõppega ehitaja tundub igati loogilisena, kuid kahjuks siiani katuseehitajat eraldi elukutse vääriliseks ühiskonnas ei peetud. Nüüd on asjaolud muutunud ja riikliku õppekava alusel saadud teadmiste ja oskustega meistrid on andnud esimesed meistri- või sellitaseme eksamid. Selle tulemuseni jõudmiseks on eelnenud suur panus paljude Eesti katuseturul toimetanud Katuseliitu kuuluvate ettevõtjate ja entusiastide poolt.  Katuseehitajat ei ole mitte kunagi Eesti ajaloos peetud eraldi kutsetnõudvaks ametiks. Katusetöid on õpitud muude ehituserialadega koos või pigem omandatud praktilised kogemused töö käigus, vanemate meistrite kõrval. See on katuseehitusest loonud mulje kui lihtsast ja erialasi teadmisi mittevajavast lõigust hoonete ja rajatiste püstitamisel. Asjaosaliste arvates päris nii see kindlasti ei ole.

Meistrite koolitamiseks vajaminevate koolitusprogrammide loomiseks tuli esmalt luua rahvuslikud katuseehituse standardid, mis on tänaseks olnud jõus varsti viis aastat. Rahvuslik standardisari EVS920 on loodud enamlevinud katusekatetele Eestis – plekk-katusele, lamekatusele, kivi- ja eterniitkatusele. Ees on töö aluskatuse ja turvatarvikute standardi loomiseks. Samuti tuli koostada kutsestandard katusekatja elukutse kirjeldamiseks, mis koostöös Kutsekojaga ka tehtud sai. Järgnes õppekavade loomine ja kinnitamine, õpetajate ja õppeasutuste leidmine ja baas kutsehariduse andmiseks oli loodud. Hetkel on alustatud protsess kaldkatuseehitaja kutse  loomiseks. Kokku on see võtnud ligi 8 aastat. Hetkel koolitatakse katuseehitusele spetsialiseerunud plekkseppi Haapsalu Kutsehariduskeskuses ja Lasnamäe Mehaanikakoolis Tallinnas. Lamekatuse õppesuund tegutseb Tallinna Ehituskoolis. Mõlemas õppesuunas on käimas kolmas õppeaasta, kuid kutseandmiseks vajalike eksamite andmine sai hoo üles just 2016.aastal. Kutseeksamite ja kutse andmise pikaajalisem eesmärk on Eestis jõuda olukorrani, kus katustel toimetavad oma oskusi tõestanud töölised. Katuseehitaja ei ole abitööline – ta peab valdama elementaarset ehitusfüüsikat, tundma materjale ja meistritasemel ehitaja olema kursis ka normide ja seadustega. Seetõttu on võimalik taotleda nii sellioskusi kinnitavat III taset kui IV taseme meistri kutset.  Katuseliit kohtas algul mõningast vastuseisu vanemate katuseehitajate seast, kuid peale esimesi lõpetanud lende on ka see surve kadunud. Aastakümneid katustel toimetanud meistrid on kahtlemata väga suurte kogemustega, kuid ka neil tasub tutvuda uuendustega materjalides, töövõtetes  või normides. Eksamite andmiseks ei ole täiemahulise õppeprogrammi läbimine kohustuslik.

nfd_3265

Brikks Baltic OÜ III koha vääriline töö Varssavi MM-lt.

2018.aastast kehtestatava nõude järgi ei ole ilma kutsetunnistuseta katuseehitajal enam riiklikele objektidele asja. Loodetavasti ka eratellijate segmendis tekib tulevikus valikuvõimalus kutsetunnistusega meistrite ja niisama tugevate tegijate vahel. Katuseehitajate kutsega seonduvas on Katuseliit vajaliku baasi (katuseehitusstandardid, kutsestandardid, õppekavad) loonud aastasadu katuseehitust kõrgelt väärtustanud saksakeelse ruumi eeskujul. Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit on ligi 10 aastat olnud maailma katuseliite ühendava maailmaorganisatsiooni IFD liige ja kasutanud sealset kogemust Eestis regulatsioonide loomisel edukalt. Meie katuse- ja ka üldine ehitusturg on geograafilistel ja majandusliku seotuse tõttu väga tihedalt seotud Skandinaavia ja Soomega, kuid katuseehituses tasub kindlasti vaadata ka kaugemale. Just Saksamaa, Austria ja teiste Kesk-Euroopa „vanade“ riikide kogemus katuste ehitamisel on sadu aastaid ja sealsed töövõtted ning eriti materjalid, annavad silmad ette mistahes moodsale lähikogemusele Põhjamaadest. Katuseliit on saatnud Eesti noori meistreid kolmel korral noorte katusemeistrite maailmameistrivõistlustele, kust Eesti on alati toonud koju erinevat karva medaleid. Kuid peamine kasutegur nendest tavapäraselt kuni kolmepäevastest võistlustest on noorte ja alustavate katuseehitajate silmaringi oluline laienemine. Viimaselt võistluselt 2016.aasta novembris Varssavis tõi Eesti meeskond koju pronksmedali lamekatuste arvestuses. Varasematel MM-del on saavutatud hõbedaid ja pronkse nii metall- kui lamekatuste valdkonnas.

2017.aasta sügisest alustavad Tallinna Ehituskool ja Viljandi Kutsehariduskeskus kaldkatuse ehitajate koolitamist. Lisaks on plaan luua selge kord juba aastaid praktiseerinud katuseehitajate eksamineerimiseks täiemahulisest õppetööst osavõtmise kohustuseta, tuginedes vaid lühiajalisele koolitusprogrammile.

Plekk-katuste alal koolitavad Eestis meistreid Kalvi Kondio(Valtsimees OÜ) ,Roman Šahmatov, Tõnu Kraav (Haapsalu  KHK) ja Kalle Kolde (Lasnamäe Mehaanikakool). Lamekatuste lektorid on Marko Ponder (Westhaus OÜ) ja Paavo Penjam. Eriliselt tuleb aga rõhutada Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu esimese presidendi Peeter Kärbi rolli antud temaatika käimalükkamises ja eestvedamises.


Loe lisaks:

Katusemeistrite MM-lt pronksmedal
Rahvuslik katuseehitusstandardisari EVS920
Katuseehitaja on kutse, mitte igameheõigus